Kiired kudumid kingikotti

Siin on 10 kudumi-ideed Dropsi varamust. Valiku kriteeriumiks on see, et kudum valmib kiiresti ja ei võta lõnga rohkem kui mõne toki.

Vanutatud beebipapud 2 tokist Drops Alpaca lõngast. Muster.

Vanutatud kindad 2 tokist Drops Alpaca lõngast. Muster

Poistekas lodumüts Drops Karisma lõngast. Kootakse edasi-tagasi ja kahekordsest lõngast, mida kulub 2 tokki põhivärvi ja 1 tokk mustrivärvi. Muster.

Kootud krae 0-4 aastasele lapsele. Materjalikulu sõltuvalt suurusest 1-2 tokki Merino Extra Fine lõnga. Muster

Kiiresti valmivad meeste villased sokid veidi paksemast Drops Big Fabel lõngast. Muster

Palmikmüts Drops Karisma lõngast. Muster.

Vest Drops Baby Merino lõngast kuni 4-aastasele lapsele. Muster.

Õhem meeste müts valmib ühest tokist Drops Delight lõngast. Muster.

Lihtsa lodumütsi saab kahest tokist Drops Alpaca lõngast. Kahekordsest lõngast kootuna valmib  eriti kiiresti ja sobib nii poistele kui tüdrukutele. Muster.

Pikitriibuline meeste sall valmib kiirelt ripskoes ja sobib ka soliidse villase mantli juurdel Lõngaks on Drops Delight, mida kulub 3 tokki. Muster.

Vanutatud meeste sussid

Sa vajad:

3 tokki Novita Puro lõnga

6 mm ringvardad või sukavardad

sukanõela

Sussi kudumist alustatakse talla keskelt. Loo kudumisvõttega vardale 32 silmust

Koo need parempidi läbi ja korja algusäärelt vardale järgmised 32 silmust, koo ka need parempidi läbi= 64 silmust.

Jätka kudumist ringselt ripskoes alljärgnevalt:

Rida 1:

1 parempidi, õhksilmus, 1 parempidi õhksilmus, 28 parempidi,õhksilmus, 1 parempidi, õhksilmus, 2 parempidi, õhksilmus, 1 parempidi, õhksilmus, 28 parempidi,õhksilmus, 1 parempidi, õhksilmus, 1 parempidi = 72 silmust

Rida 2: Koo pahempidi, õhksilmused koo läbi pahempidi keerdsilmustena.

Korda kasvatamisridu vaheldumisi pahempidi ridadega. Igal real suureneb silmuste arv kasvatuskohtade vahel.

Kasvata nii 9 rida (=koos pahempidi ridadega 18 rida). Nüüd peaks sussipõhja suurus olema umbes 35×20 cm.

Jätka kudumist ringselt kasvatamata 1o ringi.

Seejärel alusta edasi-tagasi pealse kudumist. Koo kuni ühe sussinurga tipuni, koo kolm silmust parempidi kokku, koo järgmise tipuni ja koo 3 silmust parempidi kokku. Koo nüüd 25 silmust, siis keera töö ümber ja koo tagasi nii et teisel küljel jääb samuti küljeosa pikkuseks 25 silmust. Ülejäänud silmused jäävad serva kudumiseks ootele Jätka kahandades igal edasireal. Tagasiread koo parempidi, nii tuleb ka pealseosa ripskoes.

Kui kõik ninapealsed silmused on ära kahandatud, silma järelejäänud pealse silmused omavahel kokku.

Korja pealseosa mõlemalt küljelt vardale 10 silmust ning koo ringselt parempidikoes 4 rida. Koo silmused lõdvalt maha.

Vanuta susse pesumasinas. Need sussid läbisid kiirpesu programmi 40 kraadi juures. Masinas oli veel üks saunalina. Pigem võib vanutada madalamal temperatuuril mitu korda üks kord liiga tugevasti. Pesumasinas vanutatud sussid tuleb pärast väljavõtmist mõõtu venitada ja kuivada lasta. Hea on kasutada vormi, milleks sobib näiteks toidukilega kaetud jalanõu.

Kuidas valmistada hästi põlevaid küünlaid

Burning candles

Küünal põleb hästi siis, kui taht on õige jämedusega. Kuidas seda valida?

Kuigi tahtide tootjad annavad suuniseid küünla jämeduse kohta, on need vaid suunda andvad, sest küünlavahade koostised on samuti erinevad. See soovitus kehtib ainult täpselt sama vaha kasutamisel. Seetõttu tasub alati enne suurema koguse küünalde valmistamisel teha prooviküünal. Küünalde valmistamissel on see hea asi, et kui taht ei sobi, saab küünla uuesti üles sulatada ning uuesti valada.

Hästi põleva  küünla tahi valikul vaja mõelda kahele asjaolule: küünla läbimõõt ja vaha koostis. Ühesuguse jämedusega sojavahast ja parafiinist küünlad vajavad erineva jämedusega tahti. Kuna sojavaha põleb aeglasemalt, peab taht olema jämedam. Samamoodi peab taht olema jämedam ka teiste naturaalsete vahade puhul nagu mesilasvaha, palmivaha jne.

Kuidas küünlatahi jämedust testida?

  • Võta aluseks tootja soovitus ja soovi korral katseta ka veidi peenema ja jämedama tahiga. Kui tootja soovitab tahti parafiinile, aga sul on hoopis sojavaha tasub katsetada tahiga, mis on mõeldud sentimeeter-paar suuremale parafiinküünlale.
  • Valmista sama läbimõõduga küünlad, nagu soovid kasutada.
  • Lase küünlal täielikult tahkuda ja pane ca 3 tunniks põlema. Soovitav on seda teha küünlavalmistamisele järgneval päeval. Kustuta küünal, lase uuesti täiesti tahkuda ja põleta veel 3 tundi. (Niimoodi tehakse ametlikke teste) Kui küünal põleb ilusti aeglaselt, ei tilgu, ei kustu, ei suitse, on tahi jämedusobiv.

Võimalikud probleemid

Küünlad, mis on eri jämedusega (pall, koonus, erikujuline) kipuvad põlema halvemini, kuna küünla jämedus on erinev, taht aga ikka sama. Sellele head lahendust polegi.

Taht on liiga peenike kui:

  • Taht kustub ja upub –  korraga sulab rohkem vaha kui jõutakse ära põletada ja taht upub sulavaha sisse.
  • Küünal tilgub – korraga sulab rohkem vaha kui ära põleb ja ülejääk voolab mööda külge alla.
  • Küünla servad jäävad põlemata – Osa küünlaid ongi valmistatud tugevamast vahasegust ja need põlevad seest tühjaks. Tavaline küünal peaks aga põlema ühtlaselt.

Taht on liiga jäme kui:

  • Küünal põleb väga kiiresti
  • Leek on kõrge ja suitsev
  • Küünlaleek vilgub – vaha põletatakse väga kiiresti ja küünlaleek jääb “nälga”
  • Tahi otsa tekib põledes must tups

Muud hädad

  • Tuuletõmbuses põleb küünal ebaühtlaselt ja ajab suitsu.
  • Kui taht ei ole keskel, põleb küünal ühelt poolt rohkem ja võib hakata tilkuma, põleda halvasti või hoopis kustuda.
  • Kui tahi ots on liiga pikk, tekib samuti suits. Lõika küünlataht ca 2,5 cm pikkuseks.
  • Kui küünlas on liiga palju aroomõli, või on kasutatud selleks mitte ette nähtud aroomõli, võib küünal hakata suitsema või halvasti põleda.

Heegelpitsid ja muud käsitööd Prangli saare muuseumist

Muuseumi sisevaate foto pärineb Prangli saare talurahvamuuseumi seltsi lehelt

Vihmase ilmaga on Prangli saare muuseum hea koht ajaveetmiseks. Muuseum on kodune ning kõike saab oma käega katsuda. Giid, kes meid külastamise päeval vastu võttis pühendas kogu aja peamiselt saare elu-olu kirjeldamisele ja fotode lahtiseletamisele.  Suures kummutis peitus aga hulgaliselt käsitööd, peamiselt pitse ja tikandeid. Kel huvi, saab nende fotode järgi mustrid ka maha joonistada.

Klassikaline käterätikupits umbes iirisniidi jämedusest heegelniidist.

Motiividest laudlina servapits

Kettakujulistest motiividest servapits

See kardin oli heegeldatud hästi peenikesest niidist pikkade-pikkade samamstega. Üldpilt on kahjuks fookusest väljas…

Armsalt kodune voodikate on ilmselt valmistatud vanadest mantlitest vm jämedakoelistest rõivatükkidest. Ruutudele tikitud motiivid on jämedast lõngast ja hästi lihtsad.

Kas sina oled oma kodukoha muuseumi käsitööaarded juba üles leidnud?

Kakaovõi

kakaovoi

Foto: http://livingtothefullest.posterous.com/pure-edible-vegetable-fat-extracted-from-the

Inglisekeelne nimetus Cocoa butter
INCI: Theobroma Cacao (Cocoa) Seed Butter
Kakaovõid valmistatakse kakaopuu seemnetest.
Kakaovõi on toatemperatuuril tahke, kuid nahaga kokkupuutel sulab ning imendub kiiresti nahka.
Meeldiva šokolaadilõhnaga kollakas võie on levinud kosmeetika ja seebi tooraine.
Kakaovõi säilivusaeg on pikk –  2 kuni 5 aastat Kakaovõi sisaldab ohtralt E-vitamiini ja antioksüdante, see tagab tema hea säilivuse ja niisutavad omadused.

Kakaovõi toimib eelkõige kreemi ja seebi niisutava koostisosana.

Füüsiliste omaduste tõttu annab kakaovõi seebile tugevust ning teeb ka kreemi paksemaks.

Kuna kakaovõi sulab kehatemperatuuril, on see ideaalne koostisosa ka huulevõide ja palsami valmistamiseks.

Kakaovõi sobi suurepäraselt ka massaaži ajal kasutamiseks.

Retsepte kakaovõiga:

Kakaovõi seep

190 g vett

70 g seebikivi

100 g kookosrasva

150 g kakaovõid

75 g oliiviõli

75 g avokaadoõli

100 g palmirasva

Soovi korral 10-15 ml aroomiõli või eeterlikku õli.

Vaata seebi valmistamise juhist: http://www.hobipunkt.ee/kylmprotsessiseep.pdf

Tahke kätekreem kakaovõiga

30 g mesilasvaha

30 g kakaovõid

15 g magusa mandli õli

15 g sheavõid

Sulata kõik tahked koostisosad, alusta sulatamist mesilasvahast, sega sisse magusa mandli õli. Soovi korral lisa paar tilka aroomiõli või eeterlikku õli. Vala segu väikesessse silikoonvormi tahkuma. Võta tahke kreem vormist välja. Säilita keeratava kaanega topsis. Kasutamiseks hõõru kreemitükiga käsi nagu seebiga.

Pehme huulevõie

See pehmemat tüüpi huulevõie sobib huulevõide topsi, mitte huulepulga tooriku sees kasutamiseks.

2 spl sheavõid, 2 spl kakaovõid, 1 spl mesilasvaha, šokolaadi maitseõli 1-2 tilka.

Sulata rasvad veevannil või mikrolaineahjus ning sega sisse maitseõli. Vala topsidesse ja lase tahkuda.

Seda topsi ei tasu kanda taskus ega jätta päikese kätte autosse, kuna  sellises juhul võib konsistents liiga vedelaks muutuda.

Soovi korral võid autentse šokolaadivärvi saavutamiseks ka veidi kakaod lisada. Või katsetada päris šokolaadiga….

Tahkema koostise saamiseks võid lisada pisut mesilasvaha.

5 spl toorainetest piisab 4-5 väikese huulevõide topsi täitmiseks.

Kõik vajamineva leiad Hobipunktist

Toorained

Pakend

Seebivormid

Haapsalu sall ja sallipäev

Selle salli ja foto autor on Kailill http://kai-blogspot.blogspot.com/2010/01/haapsalu-sall-silvia.html

Mis teeb pitssallist haapsalu salli?

  • Salli mõõdud on proportsioonis 3:1
  • Salli materjaliks on lambavillane lõng, kõige levinum on jämedus 28/2
  • Salli keskosa ja servaosa kootakse eraldi
  • Salli keskosa kootakse korduva pitsimustriga, kõigis servades on ripskude.
  • Algus- ja lõpetusäär luuakse ja kootakse maha kududes jämedamate varrastega
  • Servapits kudumist alustatakse välisäärest, äär luuakse üles kahekordsest lõngaga
  • Servapits  kootakse jämedamate varrastega edasi-tagasi, kõik read aprempidi. 1 või 2 õmblust jäävad salli nurkadesse.
  • Servapitsi nurgad pole kahandatud, vaid kroogitud
  • Servapits õmmeldakse salli külge
  • Salli mustris on nupud
  • Pärast kudumist sall venitatakse
  • Venitatud salli topeltlõngast serva-aasad ümardatakse pärast salli täielikku kuivamist varda abil
  • Sall on nii peen, et seda saab läbi sõrmuse tõmmata.

Samm-sammult on kõik õpetused koos pildiliste juhistega ära toodud Haapsalu salli raamatus.

Mõned sisukamad blogid ja lingid, kust võib leida nii haapsalu salle kui muid kauneid pitsitöid:

Rees

Kailill

Ilukuduja

Pitsilised

Haapsalu salli grupp ravelrys

Haapsalu sall

New Lace

(Kui sul on mõni hea link, mida siin kirjas pole, ole kena, pane kommentaari, lisan siia)

14.augustil on Haapsalus 15. sallipäev

Sallipäeval on võimalik õppida uusi sallikudumise nippe, kohtuda meistritega ja osaleda sallikudumise võistlusel.

Asukoht:Rootsiturg (purskkaevu juures), vihma korral kuursaalis

Ajakava:

11.30 – 12.30 Võistlejate registreerimine kudumisvõistlusele Võistlusel osalemiseks on vajalik pitsilise koekirja lugemise oskus tingmärkide järgi. Võistlustöid hindab žürii. Võitjatele auhinnad!

11.30-15.00 Õpikoda. Sallimeistrid õpetavad erinevaid sallikudumise nippe

11.30-15.00 Haapsalu Käsitööseltsi näitusmüük. Käsitööloterii

12.00 Haapsalu Sallipäeva avamine Moedemonstratsioon

12.30 Algab kudumisvõistlus

13.30 Haapsalu Rätiku Muuseumis salli raamimise õpituba

14.15 Etendatakse Haapsalu salli lugu. Kaastegevad: Viive Marleen, naiskoor Netty ja tantsurühm Black Coffee

14.30 Lõpeb kudumisvõistlus. Tööd alustab žürii

15.30 Tantsurühm Black Coffee Haapsalu salli tants

16.00 Kuursaalis kudumisvõistlusest osavõtjate tänamine ja võitjate välja kuulutamine

Suvelilled seebi sisse

Need on läbipaistva seebi sisse valatud kummeliõied. Samaoodi võid talletada ka oma aia lilli.

Valmistamine iseenesest on lihtne, kuid paar asja tasuks siiski meeles pidada:

  • enamik värvilisi lilli kipub seebi sees pruuniks tõmbuma. Toredaks erandiks on saialilled, mis säilitavad oma kauni kollase värvuse.
  • enne seebi valmistamist tasub lilled kuivatada
  • suurte kobarate puhul raputa vormi kindlasti pärast seebimassi vormi valamist, nii täidad kõik taimede vahele jäävad õhuaugud.

Juhend vamisseebi massist seebi valmistamiseks:

Sa vajad
–  läbipaistvat valmisseebi massi
aroomiõli või eeterlikku õli (soovi korral)
– kaunistusi
– lusikat või pulka segamiseks
– kuumakindlat nõud sulatamiseks
seebivormi
1. Tükelda seep väiksemateks ühtlasteks tükkideks. Mida väiksemad on tükid, seda kiiremini
mass sulab.
2. Sulata seep:
a. mikrolaineahjus 400-600 w juures.
b. Pliidil kuumaveevannis.
c. Ahjus 100 kraadi juures.
Jälgi, et seep keema ei läheks – muidu tekivad seebi sisse õhumullid. Sega massi aeg ajalt ja
lõpeta kuumutamine kui massis ujuvad veel mõned üksikud väikesed tükid, need sulavad
jääkkuumuses. Seep sulab umbes 70 kraadi juures.
3.  Soovi korral lisa  aroomiõli.
4. Kaunistused võid kas ennem vormi lisada või pärast sisse panna.
5. Vala seep vormi ja lase tahkuda. Vajadusel kasuta hambaorki kaunistuste paigale
nihutamiseks.

Seep on kohe pärast tahkumist kasutusvalmis

Saialilled läbipaistvas seebis. Foto allikas: http://www.howdoimakesoap.com/

Arhailine mulgi tikand

Arhailine tikand on ka algajale jõukohani ning suhteliselt kiirest valmiv. Siit leiad veidi infot selle tikandi päritolu ja põhimõtete kohta.

Arhailise tikandi fragment  ERM kogudest.

Foto allikas: http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Rahvakultuuri_m%C3%B5jutanud_tegurid/Keskaegne_muster_Mulgimaalt/?max

Eesti rahvarõivad jagunevad neljaks peamiseks rühmaks: Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saarte rahvarõivaid. Lõuna-Viljandimaa rõivastes on säilinud palju vanu rõivaelemente nagu, puusapõlled, sõbad, pealinikud ja vaipseelikud. Eriti alalhoidlik on olnud Mulgimaa. Mulgi rahvarõivastele on iseloomulik arhailiste elementide kasutamine. 19. sajandil kaunistasid arhailised taimornamendiga tikandikirjad peamiselt vaid Halliste ja Karksi rõivaid, kuid varasemal ajal on neid esinenud ka Paistu ja Helme kihelkonnas ning mujalgi.

Evelin Ilvese Mulgi rahvarõivastest insporeeritud kleit. Allikas: http://kultuuripiirkonnad2.weebly.com/mulgi-kultuuripaumlrand.html

Taimeaineline Mulgi tikand esines sõbadel, puusapõlledel, põlledel, mulgirättidel ja suurättidel. Puusapõlle kandsid nii abielus naised kui ka täiskasvanud tüdrukud peamiselt koos vaipseelikutega. Puusapõlled valmistati ühtlase laiusega või ülalt kitseneva ühekordse põllekese kujulisi kuid ka käteräti taoliselt kahekordselt kokkumurtuna vööle riputatavaid. Kõik tikitud esemed valmistati labasekoelisest linasest riidest. Tikkimiseks kasutati kodukedratud jämedat lõnga, seetõttu oli ka tikand jämedakoeline. Lõngu värviti kodusel teel saadud taimevärvidega.

Värvigamma koosnes põhitoonidest: kollane, punane sinine, roheline. Roheline värv sümboliseeris maad, kasvavaid taimi, aga ka surma. Sinine tähistas taevast ja mõtlemist. Tumeroheline ja tumesinine annavad tikandile põhitonaalsuse. Punast — maa, vere, tule ja armastuse värvi — ja kollast kui päikesevalguse tähist kasutatakse rohkem värvilaikudena. Tavapäraselt olid värvilised motiivid piiratud tumesinise lõngaga.  Tikkimiseks kasutati vars-, sämp-, ahel-, rist-, ristik-, madal- ja mähkpistet.

Enamasti on tikandite motiivid abstraktse stilisatsiooniga ja piir geomeetriliste ja taimeliste vormide vahel on vaid aimatav. Ajastu ornamendikunstile iseloomulikult on tikandite motiivid enamasti ümbritsetud kontrastvärvuses topeltkontuuridega, mis sageli on gootipäraselt sämbuliste servadega. (Vunder, 1992 lk 12)

Keskaegset laadi meenutavad ka tikandite kompositsioonivõtted. Põlledel on valdav kompositsioonivõte ornamentidest moodustatud korrapärane ruut- või diagonaalvõrgu. Igas võrgusilmas paiknevad sarnased või vahelduvad motiivid. Sel võrgustikul on tavaliselt ka  raamiv ääris, milles esineb perioodile omane korrapärane väät või seda markeeriv kitsas siksakjoon.

Oma ülesehituselt sarnaneb tikand keskaegsele kiriku seinamaalidele või vitraažidele. Tikandite lähtealuseks on keskaegsed sümboolse alltekstiga sakraalmotiivid, mis on põhjustatud kiriku olulisusest igapäevaelus. Ristiusus sümbolid on tikandis põimunud esiajalooliste maagiliste märkidega. (Vunder 1992, lk 8-9) Neid loeti õnne toovateks ja kaitset pakkuvateks märkideks.

Otepää kiriku vitraažaken. Jaan Vali foto. Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register http://register.muinas.ee/

Arhailises tikandis kasutatavad motiivid on tuntud pea kõikjal maailmas. Nagu kogu keskaja kunsti, nii täitsid ka tolle aja ornamenti mõtestatud sümbolid.

Sõõr  oli üks peamisi  kasutatavaid motiive. See sümboliseeris  universumit, kõiksust, lõpmatust, täiuslikkust, korda ja harmooniat. Sõõr on olnud ka aja ringkäigu tähis. Müstilise tsentrumiga on sõõr kõigil rahvastel päikese sümbol ja maa märk. Sõõrist on tuletatud täiendavad motiivid:  poolsõõrid, rõngasristid, kodarrattad ja kaheksaharuline täht.

Rõngasrist on valguse ja elu märk, ristiusus on sellel märgil pühitsemise tähendus.

Kodarratas on pühaduse ja õnne märk. Kristlikus tähenduses on kodaraid tõlgendatud Kristuse kuue- ja kaheksaharulise monogrammina. Üks vanemaid elemente ornamentikas on kaheksaharuline täht, mis on tuntud õnne- ja taassünnimärgina. (Tammis, lk 8 )

Sõõrimotiiv arhailises tikandis.

Allikas: http://arhiiv.koolielu.ee/files/Eesti_rahvaparane_ornament-1.pdf

 

Rist  on tasakaalu sümbol ja tähistab taeva ja maa vahelisi suhteid. Mitmekordsete kontuuridega ristil on kaitse tähendus.

Ristimotiiv arhailises tikandis.

Allikas: http://arhiiv.koolielu.ee/files/Eesti_rahvaparane_ornament-1.pdf

Elupuu okste ja risti (neljalehelise õie) lõikumist nimetatakse elupuuõieks ehk kaksikristiks, mis on omakorda eostumise ja viljakuse sümbol. Elupuud on seostatud paradiisipuu mõistega. Mulgi taimtikandeis on näha mitmeid elupuu lihtsamaid vorme. Ülakirjades esineb sageli kolmik- või viisikoks, mida on kujutatud ka lehtedeta kolmikhargina. Leidub aga ka eriti romaani kunstis armastatud juurte, tüve ja okstega elupuud. Seda kohtab nii ülakirjades kui põhimotiivide hulgas.

Elupuu motiiv arhailises tikandis.

Allikas: http://arhiiv.koolielu.ee/files/Eesti_rahvaparane_ornament-1.pdf

Roosi motiivil on tihe side sõõriga. Ristiusu sümboolikas on see taevaliku täiuslikkuse universaalne märk ja Jumala sümbol.

Lillede kuningannana oli roos Neitsi Maarja sümboliks, tähistades andumust, kannatust ja vaikimist. Ka õielehtede arv andis kujundile oma tähenduse. Nii on viielehelisel vaikimise, kuuelehelisel ühtsuse, tasakaalu ja õnne, seitsmelehelisel pühaduse ja kaheksalehelisel

taassünni tähendus. Mulgi tikandikirjades tulevad selgemalt esile kuue- ja kaheksaleheline roos, teised õievormid näivad olevat juhuslikumad. Sageli moodustab roos strukturaalse terviku sõõriga. (Vunder 1992, 12-14)

 Roosimotiiv arhailises tikandis.

Allikas: http://arhiiv.koolielu.ee/files/Eesti_rahvaparane_ornament-1.pdf

Kasutatud kirjandus

  1. Eesti Rahvarõivaid XIX sajandist ja XX sajandi algult. Eesti riiklik kirjastus, Tallinn 1957
  2. Rohtla, S. Hingelind. http://arhiiv.koolielu.ee/files/Eesti_rahvaparane_ornament-1.pdf
  3. Tammis, I.; Lutsepp, E. Eesti tikand. 280 rahvuslikku mustrit. Tallinn, kirjastus Varrak 2010
  4. Vunder, E. Eesti rahvapärane taimornament tikandis. Tallinn, kirjastus Kunst 1992.
  5. Viljandimaa muuseum http://www.muuseum.viljandimaa.ee