Arhailine mulgi tikand


Arhailine tikand on ka algajale jõukohani ning suhteliselt kiirest valmiv. Siit leiad veidi infot selle tikandi päritolu ja põhimõtete kohta.

Arhailise tikandi fragment  ERM kogudest.

Foto allikas: http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Rahvakultuuri_m%C3%B5jutanud_tegurid/Keskaegne_muster_Mulgimaalt/?max

Eesti rahvarõivad jagunevad neljaks peamiseks rühmaks: Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saarte rahvarõivaid. Lõuna-Viljandimaa rõivastes on säilinud palju vanu rõivaelemente nagu, puusapõlled, sõbad, pealinikud ja vaipseelikud. Eriti alalhoidlik on olnud Mulgimaa. Mulgi rahvarõivastele on iseloomulik arhailiste elementide kasutamine. 19. sajandil kaunistasid arhailised taimornamendiga tikandikirjad peamiselt vaid Halliste ja Karksi rõivaid, kuid varasemal ajal on neid esinenud ka Paistu ja Helme kihelkonnas ning mujalgi.

Evelin Ilvese Mulgi rahvarõivastest insporeeritud kleit. Allikas: http://kultuuripiirkonnad2.weebly.com/mulgi-kultuuripaumlrand.html

Taimeaineline Mulgi tikand esines sõbadel, puusapõlledel, põlledel, mulgirättidel ja suurättidel. Puusapõlle kandsid nii abielus naised kui ka täiskasvanud tüdrukud peamiselt koos vaipseelikutega. Puusapõlled valmistati ühtlase laiusega või ülalt kitseneva ühekordse põllekese kujulisi kuid ka käteräti taoliselt kahekordselt kokkumurtuna vööle riputatavaid. Kõik tikitud esemed valmistati labasekoelisest linasest riidest. Tikkimiseks kasutati kodukedratud jämedat lõnga, seetõttu oli ka tikand jämedakoeline. Lõngu värviti kodusel teel saadud taimevärvidega.

Värvigamma koosnes põhitoonidest: kollane, punane sinine, roheline. Roheline värv sümboliseeris maad, kasvavaid taimi, aga ka surma. Sinine tähistas taevast ja mõtlemist. Tumeroheline ja tumesinine annavad tikandile põhitonaalsuse. Punast — maa, vere, tule ja armastuse värvi — ja kollast kui päikesevalguse tähist kasutatakse rohkem värvilaikudena. Tavapäraselt olid värvilised motiivid piiratud tumesinise lõngaga.  Tikkimiseks kasutati vars-, sämp-, ahel-, rist-, ristik-, madal- ja mähkpistet.

Enamasti on tikandite motiivid abstraktse stilisatsiooniga ja piir geomeetriliste ja taimeliste vormide vahel on vaid aimatav. Ajastu ornamendikunstile iseloomulikult on tikandite motiivid enamasti ümbritsetud kontrastvärvuses topeltkontuuridega, mis sageli on gootipäraselt sämbuliste servadega. (Vunder, 1992 lk 12)

Keskaegset laadi meenutavad ka tikandite kompositsioonivõtted. Põlledel on valdav kompositsioonivõte ornamentidest moodustatud korrapärane ruut- või diagonaalvõrgu. Igas võrgusilmas paiknevad sarnased või vahelduvad motiivid. Sel võrgustikul on tavaliselt ka  raamiv ääris, milles esineb perioodile omane korrapärane väät või seda markeeriv kitsas siksakjoon.

Oma ülesehituselt sarnaneb tikand keskaegsele kiriku seinamaalidele või vitraažidele. Tikandite lähtealuseks on keskaegsed sümboolse alltekstiga sakraalmotiivid, mis on põhjustatud kiriku olulisusest igapäevaelus. Ristiusus sümbolid on tikandis põimunud esiajalooliste maagiliste märkidega. (Vunder 1992, lk 8-9) Neid loeti õnne toovateks ja kaitset pakkuvateks märkideks.

Otepää kiriku vitraažaken. Jaan Vali foto. Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register http://register.muinas.ee/

Arhailises tikandis kasutatavad motiivid on tuntud pea kõikjal maailmas. Nagu kogu keskaja kunsti, nii täitsid ka tolle aja ornamenti mõtestatud sümbolid.

Sõõr  oli üks peamisi  kasutatavaid motiive. See sümboliseeris  universumit, kõiksust, lõpmatust, täiuslikkust, korda ja harmooniat. Sõõr on olnud ka aja ringkäigu tähis. Müstilise tsentrumiga on sõõr kõigil rahvastel päikese sümbol ja maa märk. Sõõrist on tuletatud täiendavad motiivid:  poolsõõrid, rõngasristid, kodarrattad ja kaheksaharuline täht.

Rõngasrist on valguse ja elu märk, ristiusus on sellel märgil pühitsemise tähendus.

Kodarratas on pühaduse ja õnne märk. Kristlikus tähenduses on kodaraid tõlgendatud Kristuse kuue- ja kaheksaharulise monogrammina. Üks vanemaid elemente ornamentikas on kaheksaharuline täht, mis on tuntud õnne- ja taassünnimärgina. (Tammis, lk 8 )

Sõõrimotiiv arhailises tikandis.

Allikas: http://arhiiv.koolielu.ee/files/Eesti_rahvaparane_ornament-1.pdf

 

Rist  on tasakaalu sümbol ja tähistab taeva ja maa vahelisi suhteid. Mitmekordsete kontuuridega ristil on kaitse tähendus.

Ristimotiiv arhailises tikandis.

Allikas: http://arhiiv.koolielu.ee/files/Eesti_rahvaparane_ornament-1.pdf

Elupuu okste ja risti (neljalehelise õie) lõikumist nimetatakse elupuuõieks ehk kaksikristiks, mis on omakorda eostumise ja viljakuse sümbol. Elupuud on seostatud paradiisipuu mõistega. Mulgi taimtikandeis on näha mitmeid elupuu lihtsamaid vorme. Ülakirjades esineb sageli kolmik- või viisikoks, mida on kujutatud ka lehtedeta kolmikhargina. Leidub aga ka eriti romaani kunstis armastatud juurte, tüve ja okstega elupuud. Seda kohtab nii ülakirjades kui põhimotiivide hulgas.

Elupuu motiiv arhailises tikandis.

Allikas: http://arhiiv.koolielu.ee/files/Eesti_rahvaparane_ornament-1.pdf

Roosi motiivil on tihe side sõõriga. Ristiusu sümboolikas on see taevaliku täiuslikkuse universaalne märk ja Jumala sümbol.

Lillede kuningannana oli roos Neitsi Maarja sümboliks, tähistades andumust, kannatust ja vaikimist. Ka õielehtede arv andis kujundile oma tähenduse. Nii on viielehelisel vaikimise, kuuelehelisel ühtsuse, tasakaalu ja õnne, seitsmelehelisel pühaduse ja kaheksalehelisel

taassünni tähendus. Mulgi tikandikirjades tulevad selgemalt esile kuue- ja kaheksaleheline roos, teised õievormid näivad olevat juhuslikumad. Sageli moodustab roos strukturaalse terviku sõõriga. (Vunder 1992, 12-14)

 Roosimotiiv arhailises tikandis.

Allikas: http://arhiiv.koolielu.ee/files/Eesti_rahvaparane_ornament-1.pdf

Kasutatud kirjandus

  1. Eesti Rahvarõivaid XIX sajandist ja XX sajandi algult. Eesti riiklik kirjastus, Tallinn 1957
  2. Rohtla, S. Hingelind. http://arhiiv.koolielu.ee/files/Eesti_rahvaparane_ornament-1.pdf
  3. Tammis, I.; Lutsepp, E. Eesti tikand. 280 rahvuslikku mustrit. Tallinn, kirjastus Varrak 2010
  4. Vunder, E. Eesti rahvapärane taimornament tikandis. Tallinn, kirjastus Kunst 1992.
  5. Viljandimaa muuseum http://www.muuseum.viljandimaa.ee

One thought on “Arhailine mulgi tikand

  1. Tere! Tahaks osaleda arhailise tikandi töötoas – kas oskate soovitada, kas & kus lähiajal selliseid töötubasid korraldatakse? Võiks olla Tallinnas või Harjumaal. Tänud!
    Info palun saatke e-postile

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s