Archive for ‘Tikkimine’

10/10/2011

Heegelpitsid ja muud käsitööd Prangli saare muuseumist

Muuseumi sisevaate foto pärineb Prangli saare talurahvamuuseumi seltsi lehelt

Vihmase ilmaga on Prangli saare muuseum hea koht ajaveetmiseks. Muuseum on kodune ning kõike saab oma käega katsuda. Giid, kes meid külastamise päeval vastu võttis pühendas kogu aja peamiselt saare elu-olu kirjeldamisele ja fotode lahtiseletamisele.  Suures kummutis peitus aga hulgaliselt käsitööd, peamiselt pitse ja tikandeid. Kel huvi, saab nende fotode järgi mustrid ka maha joonistada.

Klassikaline käterätikupits umbes iirisniidi jämedusest heegelniidist.

Motiividest laudlina servapits

Kettakujulistest motiividest servapits

See kardin oli heegeldatud hästi peenikesest niidist pikkade-pikkade samamstega. Üldpilt on kahjuks fookusest väljas…

Armsalt kodune voodikate on ilmselt valmistatud vanadest mantlitest vm jämedakoelistest rõivatükkidest. Ruutudele tikitud motiivid on jämedast lõngast ja hästi lihtsad.

Kas sina oled oma kodukoha muuseumi käsitööaarded juba üles leidnud?

18/07/2011

Arhailine mulgi tikand

Arhailine tikand on ka algajale jõukohani ning suhteliselt kiirest valmiv. Siit leiad veidi infot selle tikandi päritolu ja põhimõtete kohta.

Arhailise tikandi fragment  ERM kogudest.

Foto allikas: http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Rahvakultuuri_m%C3%B5jutanud_tegurid/Keskaegne_muster_Mulgimaalt/?max

Eesti rahvarõivad jagunevad neljaks peamiseks rühmaks: Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saarte rahvarõivaid. Lõuna-Viljandimaa rõivastes on säilinud palju vanu rõivaelemente nagu, puusapõlled, sõbad, pealinikud ja vaipseelikud. Eriti alalhoidlik on olnud Mulgimaa. Mulgi rahvarõivastele on iseloomulik arhailiste elementide kasutamine. 19. sajandil kaunistasid arhailised taimornamendiga tikandikirjad peamiselt vaid Halliste ja Karksi rõivaid, kuid varasemal ajal on neid esinenud ka Paistu ja Helme kihelkonnas ning mujalgi.

Evelin Ilvese Mulgi rahvarõivastest insporeeritud kleit. Allikas: http://kultuuripiirkonnad2.weebly.com/mulgi-kultuuripaumlrand.html

Taimeaineline Mulgi tikand esines sõbadel, puusapõlledel, põlledel, mulgirättidel ja suurättidel. Puusapõlle kandsid nii abielus naised kui ka täiskasvanud tüdrukud peamiselt koos vaipseelikutega. Puusapõlled valmistati ühtlase laiusega või ülalt kitseneva ühekordse põllekese kujulisi kuid ka käteräti taoliselt kahekordselt kokkumurtuna vööle riputatavaid. Kõik tikitud esemed valmistati labasekoelisest linasest riidest. Tikkimiseks kasutati kodukedratud jämedat lõnga, seetõttu oli ka tikand jämedakoeline. Lõngu värviti kodusel teel saadud taimevärvidega.

Värvigamma koosnes põhitoonidest: kollane, punane sinine, roheline. Roheline värv sümboliseeris maad, kasvavaid taimi, aga ka surma. Sinine tähistas taevast ja mõtlemist. Tumeroheline ja tumesinine annavad tikandile põhitonaalsuse. Punast — maa, vere, tule ja armastuse värvi — ja kollast kui päikesevalguse tähist kasutatakse rohkem värvilaikudena. Tavapäraselt olid värvilised motiivid piiratud tumesinise lõngaga.  Tikkimiseks kasutati vars-, sämp-, ahel-, rist-, ristik-, madal- ja mähkpistet.

Enamasti on tikandite motiivid abstraktse stilisatsiooniga ja piir geomeetriliste ja taimeliste vormide vahel on vaid aimatav. Ajastu ornamendikunstile iseloomulikult on tikandite motiivid enamasti ümbritsetud kontrastvärvuses topeltkontuuridega, mis sageli on gootipäraselt sämbuliste servadega. (Vunder, 1992 lk 12)

Keskaegset laadi meenutavad ka tikandite kompositsioonivõtted. Põlledel on valdav kompositsioonivõte ornamentidest moodustatud korrapärane ruut- või diagonaalvõrgu. Igas võrgusilmas paiknevad sarnased või vahelduvad motiivid. Sel võrgustikul on tavaliselt ka  raamiv ääris, milles esineb perioodile omane korrapärane väät või seda markeeriv kitsas siksakjoon.

Oma ülesehituselt sarnaneb tikand keskaegsele kiriku seinamaalidele või vitraažidele. Tikandite lähtealuseks on keskaegsed sümboolse alltekstiga sakraalmotiivid, mis on põhjustatud kiriku olulisusest igapäevaelus. Ristiusus sümbolid on tikandis põimunud esiajalooliste maagiliste märkidega. (Vunder 1992, lk 8-9) Neid loeti õnne toovateks ja kaitset pakkuvateks märkideks.

Otepää kiriku vitraažaken. Jaan Vali foto. Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register http://register.muinas.ee/

Arhailises tikandis kasutatavad motiivid on tuntud pea kõikjal maailmas. Nagu kogu keskaja kunsti, nii täitsid ka tolle aja ornamenti mõtestatud sümbolid.

Sõõr  oli üks peamisi  kasutatavaid motiive. See sümboliseeris  universumit, kõiksust, lõpmatust, täiuslikkust, korda ja harmooniat. Sõõr on olnud ka aja ringkäigu tähis. Müstilise tsentrumiga on sõõr kõigil rahvastel päikese sümbol ja maa märk. Sõõrist on tuletatud täiendavad motiivid:  poolsõõrid, rõngasristid, kodarrattad ja kaheksaharuline täht.

Rõngasrist on valguse ja elu märk, ristiusus on sellel märgil pühitsemise tähendus.

Kodarratas on pühaduse ja õnne märk. Kristlikus tähenduses on kodaraid tõlgendatud Kristuse kuue- ja kaheksaharulise monogrammina. Üks vanemaid elemente ornamentikas on kaheksaharuline täht, mis on tuntud õnne- ja taassünnimärgina. (Tammis, lk 8 )

Sõõrimotiiv arhailises tikandis.

Allikas: http://arhiiv.koolielu.ee/files/Eesti_rahvaparane_ornament-1.pdf

 

Rist  on tasakaalu sümbol ja tähistab taeva ja maa vahelisi suhteid. Mitmekordsete kontuuridega ristil on kaitse tähendus.

Ristimotiiv arhailises tikandis.

Allikas: http://arhiiv.koolielu.ee/files/Eesti_rahvaparane_ornament-1.pdf

Elupuu okste ja risti (neljalehelise õie) lõikumist nimetatakse elupuuõieks ehk kaksikristiks, mis on omakorda eostumise ja viljakuse sümbol. Elupuud on seostatud paradiisipuu mõistega. Mulgi taimtikandeis on näha mitmeid elupuu lihtsamaid vorme. Ülakirjades esineb sageli kolmik- või viisikoks, mida on kujutatud ka lehtedeta kolmikhargina. Leidub aga ka eriti romaani kunstis armastatud juurte, tüve ja okstega elupuud. Seda kohtab nii ülakirjades kui põhimotiivide hulgas.

Elupuu motiiv arhailises tikandis.

Allikas: http://arhiiv.koolielu.ee/files/Eesti_rahvaparane_ornament-1.pdf

Roosi motiivil on tihe side sõõriga. Ristiusu sümboolikas on see taevaliku täiuslikkuse universaalne märk ja Jumala sümbol.

Lillede kuningannana oli roos Neitsi Maarja sümboliks, tähistades andumust, kannatust ja vaikimist. Ka õielehtede arv andis kujundile oma tähenduse. Nii on viielehelisel vaikimise, kuuelehelisel ühtsuse, tasakaalu ja õnne, seitsmelehelisel pühaduse ja kaheksalehelisel

taassünni tähendus. Mulgi tikandikirjades tulevad selgemalt esile kuue- ja kaheksaleheline roos, teised õievormid näivad olevat juhuslikumad. Sageli moodustab roos strukturaalse terviku sõõriga. (Vunder 1992, 12-14)

 Roosimotiiv arhailises tikandis.

Allikas: http://arhiiv.koolielu.ee/files/Eesti_rahvaparane_ornament-1.pdf

Kasutatud kirjandus

  1. Eesti Rahvarõivaid XIX sajandist ja XX sajandi algult. Eesti riiklik kirjastus, Tallinn 1957
  2. Rohtla, S. Hingelind. http://arhiiv.koolielu.ee/files/Eesti_rahvaparane_ornament-1.pdf
  3. Tammis, I.; Lutsepp, E. Eesti tikand. 280 rahvuslikku mustrit. Tallinn, kirjastus Varrak 2010
  4. Vunder, E. Eesti rahvapärane taimornament tikandis. Tallinn, kirjastus Kunst 1992.
  5. Viljandimaa muuseum http://www.muuseum.viljandimaa.ee
12/04/2010

Tahaks tikkida, aga värve ei ole

Tikkida saab ka kesise värvivalikuga. Ja ka “muhu tikandit” saab niimoodi teha. Eriti hea on see veel siis, kui oma värvimeeles kindel ei ole ja niidivalik kesine. Kuigi seda saaba alati rikastada erinevate värvidega.

1. Vali meeldima hakanud muster välja. Siin kasutasin Muhu käsitööseltsi “Oad ja eed” levitatavaid lilltikandi mustreid, soetatud hiljutiselt näituselt ERKL majas.

2. Vali välja ese, mida soovid tikandiga kaunistada ja passita motiiv või kompositsioon sellele. Jonista peale markeriga või kanna joonis veeslahustuvale kangale või -kilele, mida saab jätta tikkimise ajaks tugevduseks. trikotaažkangale on ilma tugevdusriideta väga-väga raske tikkida. Tugevdusriide võib panna ka tikandi pahupoolele – kui ei leidu lahustuvat kangast, sis saab selle ülejäägid teravate kääridega pärast tikkimist lihtsalt ära lõigata. Muster tuleb kangale kanda siiski pealtpoolt.

3. Vali alusmaterjaliga sobiv tikkimisniit. Õhemale materjalile õhem ja paksemale toekam, puvilasele puuvillane, villasele villane, akrüülmaterjali võib kaunistada ka akrüüllõngaga. Olen kohanud akrüüllõngu ka villasel kangal, kuid tõtt-öelda ei mõju need seal loomulikena. Pigem siis värvida villane lõng ise vajalikku värvitooni.

4. Vali alusmaterjali värviga sobiv tikkiminiit. See võib olla nii toon-toonis, kui kontrastne või täiendvärv. Sellest valikust sõltub, kuidas tikand välja paistma jääb.

5. Tiki kogu kujund valitud värvi niidiga kangale.

13/01/2010

Tee ise oma tikkimismuster

Alati ei pea tikkimis- või kudumismustrit ajakirjadest otsima, sobiva programmiga saad teha täiesti tasuta pildi kodustest lemmikloomadest, lastest või muudest armsatest esemetest.

Üks hästi lihtsalt kasutatav programm asub aadressil http://www.myphotostitch.com/

Programmi pole vaja oma arvutisse installeerida: laed ainult soovitud pildi üles paar nupuvajutust (kui suurt ruudustkku ja mitut värvi niite soovid ja võidki juba PDFina juhise välja trükkida.

16/08/2009

Tikitud lavendlid pesukapis

IMG_0110Lavendliõied on hea lõhnaga. Aastasadu on neid kasutatud pesukapi lõhnastamiseks, ka peletab lavendlikõhn kirpe ja koisid, nii et saab kaks head asja ühe korraga. Kui kodune kasvatamine ebaõnnestub (seemned idanevad kaua ja raskustega), siis saab kuivatatud lavendliõisi ka osta.

Tikitud kotikeses on õisi eriti mõnus hoida. See kotike on tikitud pildil oleva komplekti järgi, kuigi mitte eriti täpselt mustrit jälgides.
lavendel

Koti serva kaunistasin peene heegelpitsiga, kasutada saab ka valmisostetud pitse vm, siinne on heegeldatud heegelnõelaga nr 0,75 peenikesest niidist.

Ancor ja DMC mulineeniitide värvide kohandamise kohta vaaata siit

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 195 other followers